Külmkuivatatud pulbrid kui võimas ellujäämistoit

ellujäämistoit külmkuivatatud pulbrid centralsun

Maailm on pidevas muutumises ning ootamatused, looduse vingerpussid sealhulgas, ei hüüa tulles. Seda silmas pidades on kasulik varuda koju kasvõi väike puhver toiduainetest, mida ootamatuste ilmnedes tarbida. Nii ei ole muret kui elekter järsku kaob, hinnad ootamatult kerkivad või kui mingil põhjusel toidukauplustesse söögikraami järele ei pääse. Mida aga ellujäämistoiduna eelistada ning miks valida just külmkuivatatud tooted? 

Alustame algusest – mis on ellujäämistoit? 

Ellujäämistoiduks peetakse eeskätt toorainet, mille säilivusaeg on pikk ning mida saab hädaolukordadeks ette varuda, kartmata selle riknemist. Ellujäämistoiduks võib nimetada nii kauasäilivaid tangaineid, köögiviljakonserve, kaunvilju, kuivatatud puuvilju, seemneid ja pähkleid kui ka mõningaid puu- ja köögivilju (näiteks õunad, peet, kartul ja porgand) mis kiiresti riknema ei kipu. Murekohaks on tihtipeale aga toiteväärtus, mis kauasäilivate toiduainete puhul värske kraamiga võrreldes oluliselt madalam on. Siinkohal ulatavad abikäe aga toitainerikkad külmkuivatatud viljad ja puuviljapulbrid, mis aitavad vitamiinivarud laetuna hoida ning organismi ka ettearvamatutes olukordades turgutada. 

Miks peetakse just külmkuivatatud toorainet ideaalseks ellujäämistoiduks? 

Külmkuivatatud pulbrid ja supersegud on au sees eeskätt oma ülikõrge toiteväärtuse ning rikkaliku maitse poolest. Kuna külmkuivatamine toimub väga madala temperatuuri juures, on viljades säilinud kõik vajalikud vitamiinid, mineraalid ja fütotoitained ning ka maitse ja värvus on just nagu värskel viljal. Kuna külmkuivatamise käigus on eemaldatud vesi, ei ole aga tooraine riknemist karta, mistõttu säilivad need aastakümneid, sealjuures toiteväärust kaotamata. Nii on mineraalirikkad lehtköögiviljad, supersegud ja maitsekad puuviljad alati käepärast võtta ka siis, kui ligipääs värskele puudub. Lisaks on külmkuivatatud viljade ja pulbrite hoiustamine lihtne ja mugav kuna väikesed ja kerged pakid mahuvad mugavalt nii köögikappi- kui sahtlisse hoiule, liigselt ruumi võtmata.  Kuumtöödeldud konservid ei suuda seevastu pakkuda aga pooltki sellest toiteväärtusest, mis peidus külmkuivatatud viljades. 

Kuidas toimub külmkuivatamine ning millega täpsemalt tegu? 

Külmkuivatamine pärineb juba 15. sajandist, mil Inkad sel viisil oma põllukultuure säilitasid. Saak viidi kõrgmäestikesse, kus vesi külmas keskkonnas madala õhurõhu kaasabil aeglaselt aurustuma hakkas. Tänapäesed külmkuivatamise meetodid töötati esmakordselt välja aga teise maailmasõja ajal ning toiduainetööstusesse jõudis külmkuivatamine 1950-ndatel. Külmkuivatamise käigus kuivatatakse värsked puu- ja köögiviljad vaakumis (0,05ATM) ning väga külma temperatuuri juures (kuni -80 kraadi). Protsessi eesmärgiks on värsketes viljades sisalduv vesi külmutada ning seejärel vaakumsüsteemiga viljadest jää eemaldada ning see siis auruks muuta, ilma vedelat olekut läbimata. Tänu sellele tehnoloogiale säilivad külmkuivatatud viljade puhul nii nende kuju, värvus, lõhn kui ka maitse ning toiteväärtus. Külmkuivatamine muudab viljad aga kergeks ja õhuliseks, jättes veesisalduse viljades keskmiselt 1-3% vahele. 

Mis on külmkuivatamise eelis teiste kuivatamise meetodite ees? 

Külmkuivatamise suurimaks eeliseks on toitainete rohkus ning ülipikk säilivusaeg, mida ei anna võrrelda näiteks dehüdreerimise või konserveerimisega. Kuna külmkuivatamisel kasutatakse väga madalat temperatuuri, ei lähe toitained kaotsi. Ainus, mis protsessi käigus viljadest eemaldatakse, on vesi. Külmkuivatamise käigus eemaldatakse ligi 98% veest, mille tulemuseks on kuni 90% kergem toiduaine. Vee eemaldamine on aga just säilitamise seisukohast vajalik, et takistada kahjulike bakterite teket ning seeläbi vältida ka toote riknemist. Tänu sellele võib külmkuivatatud toodete säilivustähtaeg ulatuda kuni 25 aastani, sõltuvalt säilitamistemperatuurist, pakendist ning toorainest endast. Kuna külmkuivatatud tooraine on oluliselt kontsentreeritum, võimaldab juba väike kogus külmkuivatatud segu varustada keha kõige vajalikuga. Ükski teine säilitamisviis ei võimalda viljade toiteväärtust sel määral säilitada. 

Kuidas külmkuivatatud pulbreid söögiks tarvitada? 

Külmkuivatatud pulbrid sobivad suurepäraselt nii smuuti sisse, pudru peale, kastmetesse, salatitesse või kasvõi veega segamiseks – just nagu sulle meeldib! Niisamuti võib külmkuivatatud pulbreid nautida koos seemnete ja pähklite või hoopis kuivatatud puuviljadega, meisterdades vitamiinidest pungil toorbatoone või energiapallikesi. 

Kas külmkuivatatud viljad tagavad tõesti kõik eluks vajalikud toitained? 

Jah, tõepoolest tagavad, ning enamgi veel. Kuna külmkuivatatud pulbrid on värskest viljast oluliselt kontsentreeritumad, piisab juba väikesest kogusest, et varustada keha vajalike vitamiinide ja mineraalidega. Selleks, et valmistada näiteks 1kg  mango või draakonvilja pulbrit, on vaja 15kg värsket viljaliha. See aga omakorda tähendab, et juba ühes lusikatäies külmkuivatatud pulbris on väga palju toiteväärtust. Sama kehtib kõigi külmkuivatatud puu- ja köögiviljapulbrite kohta. 

Kust külmkuivatatud pulbreid soetada? 

Lai valik külmkuivatatud vilju ning puu- ja köögiviljapulbreid ootab sind Centralsuni e-poes. Valikust leiad nii troopilisi puuvilju kui ka väge täis metsmustikaid, maitsetaimi ning rohelisi lehtvilju – midagi igale maitsele! 

Tutvu lähemalt SIIN ja soeta oma lemmikud juba täna! 

Lisa kommentaar