Kas oled kunagi mõelnud, mis peitub ärevuse ja depressiooni taga tegelikult? Mis viib meie vaimse seisundi ja heaolu tasakaalust välja ning mil viisil ärevuse või depressiooniga silmitsi seistes oma kehale tuge pakkuda? Kas ravimid on alati ainsaks lahenduseks või on veel teisigi pääseteid? Mida saaksime ise ette võtta, et ärevust maandada ning vältida depressiooni väljakujunemist? Oleme kõik need olulised küsimused üksipulgi luubi alla võtnud ning toome vastused nüüd sinuni! Loe postitus kindlasti lõpuni ning saa teada kuidas toetada nii enda kui ka oma lähedaste tervist ja igakülgset heaolu!
Mis on ärevus?
Ärevust peetakse justkui meie organismi sisemiseks häiresüsteemiks, mis ohu korral vallandub, võimaldades meil end ohu eest kaitsta. Niisamuti aktiveerub seesama “kaitsemehhanism” aga ka siis, kui ees on ootamas mõni oluline sündmus nagu eksam või näiteks tööintervjuu, mil võime tunda kerget südame puperdamist või kätevärinat. Kuigi teatava ärevuse kogemine mõningates olukordades on igati normaalne, kujuneb ärevus problemaatiliseks juhul, kui see muutub krooniliseks ja püsivaks, hakates end ilmutama sagedasti, ootamatult ning tuues endaga kaasa häirivaid sümptomeid koos elukvaliteedi olulise langusega.
Millised sümptomid viitavad ärevusele ehk kuidas seda ära tunda?
Ärevus võib endast märku anda mitmeti, tuues endaga kaasa nii füüsilisi kui vaimseid ilminguid. Levinumateks sümptomiteks võivad muuhulgas olla:
- peavalu;
- kõhuvalu ja seedehäired;
- südamekloppimine;
- hingeldamine ja õhupuudus;
- pearinglus ja tasakaaluhäired;
- higistamine koos külma- ja kuumahoogudega;
- lihaspinge ja värisemine;
- närvilisus;
- rahutus;
- ärritunud olek;
- hirm tuleviku ees;
- keskendumisraskused;
- unehäired;
- seletamatud valud rinnus ja/või muudes kehaosades;
- surmahirm.
Kroonilise ärevuse ja depressiooni tagamaad
On levinud arusaam justkui tuleneks nii depressioon kui ka ärevus eeskätt allasurutud emotsioonidest või läbielatud traumast. Tegelikkuses võib tekkepõhjuste nimekiri hulga kaugemale ulatuda. Meditsiinimeediumi sõnul võib ärevuse ja depressioonini viia muuhulgas ka nii neerupealiste väsimus, erinevad viirusnakkused, raskemetallid, toksiinid kui ka elektrolüüdivaegus organismis. See aga tähendab, et meil on võimalus ise väga palju ära teha selleks, et oma keha kurnava depressiooni ning ärevuse küüsist päästa ning nende väljakujunemist ennetada.
Ärevuse tõeline kurjajuur
Anthony William ehk hinnatud Meditsiinimeedium on seisukohal, et kroonilise ärevuse peamiseks kurjajuureks on just nimelt mürgised raskemetallid (eeskätt elavhõbe, alumiinium ja vask), erinevad viirused (muuhulgas kurikuulus Epstein-Barri ja vöötohatise viirustüved) või kombinatsioon eelnevast ehk toksiliste viiruste ning raskemetallide kooslus. Pahatihti on nii kroonilise ärevuse puhul tegemist just kombinatsiooniga mõlemast, millest üks domineerival positsioonil koha sisse võtnud on. Just see ohtlik kombo on Meditsiinimeediumi sõnul püsiva ärevuse tõeliseks käivitajaks. Paraku ei ole see teave sugugi laialt levinud, mistõttu jääb ärevuse juurpõhjus tihti leidmata.
Mille poolest erineb ärevus depressioonist?
Depressioonini võib samuti viia terve hulk erinevaid tegureid, muuhulgas nii traumaatiline kogemus, krooniline stress, neerupealiste väsimus ning mitmesugused viirusnakkused, raskemetallid ning toksiinid. Küll aga võib depressioon ärevusest veelgi võimsamini avalduda ning tähelepanuta jättes tõsiseid tagajärgi kaasa tuua.
Depressioonile viitavad sümptomid:
- püsiv kurvameelsus;
- eluisu kadumine;
- viha enda ja end ümbritseva suhtes;
- enesevigastamine;
- häiritud keskendumisvõime;
- väga järsud muutused meeleolus;
- huvikaotus rõõmu pakkuvate tegevuste vastu;
- suurenenud soov olla pidevalt üksi;
- sõpradest ja pereliikmetest eemaldumine.
Kuidas end ise aidata?
Parim meetod nii oma vaimse kui füüsilise tervise kaitsmiseks on alati ennetus. Küll aga ei ole see arusaadavalt alati võimalik ning sageli peame tegelema juba tagajärgede leevendamisega. See aga ei tähenda sugugi lootusetut olukorda – lahendus on alati olemas! Ka ärevusest ja depressioonist on võimalik täielikult terveneda.
Õige toitumine on tervenemise alustala
Kui on soov ärevus või depressioon seljatada, on väga oluline oma menüüs kardinaalsed muudatused läbi viia. Meditsiinimeediumi soovituste kohaselt tasub menüüst eemaldada eeskätt kõik viirustele toiduks olev – sealhulgas munad, gluteen, piimatooted, rafineeritud taimeõlid, sealiha ning GMO-ga saastunud toiduaineid ja vahetada need toiduainete vastu, mis viirustele vapralt vastu seista aitavad, toetades nii soolestiku tervist kui närvisüsteemi ja aidates toksiinid organismist ohutult välja uhtuda. Võimsamateks tervendajateks on siinkohal nii värskelt pressitud sellerimahl, detox-smuuti kui puu- ja köögiviljad, eesotsas metsmustikate ja koriandriga.
Milliste toidulisandite poole abi saamiseks pöörduda?
Kuigi toitumine mängib tervenemise juures olulist rolli, ei saa üle ega ümber ka toidulisanditest, millest nii ärevuse kui depressiooni korral tõhusat tuge leida võib.
Toidulisandid, mille poole abi saamiseks pöörduda:
-
metüülkobalamiini ja adenosüülkobalamiini baasil närvisüsteemi toetav B12-vitamiin;
-
raskemetallidega võitlev spirulina;
-
rahustava toimega Ashwagandha;
-
lõõgastumist soodustav GABA;
-
viirusevastane ja immuunsüsteemi tugevdav Liposoomne C vitamiin;
-
meelerahuandev sidrunmeliss.
Kõik ülalmainitu võib aidata sinu organismi tasakaalustada, turgutada ning ohjad võidukalt taas enda kätte haarata! Kanna nii enda kui oma lähedaste tervise eest hoolt parimal võimalikul viisil ning alusta sellega juba täna!
Kõrgkvaliteetsed toidulisandid ja väekad taimekapslid ootavad sind Centralsuni veebipoes. Uuri lisa SIIN.